Kuidas valida lapse esimesed jalanõud [2022]

Kuidas valida lapse esimesed jalanõud [2022]

Mille järgi valida lapse esimesed jalanõud? Teadma peaks, et laste jalad erinevad täiskasvanu jalgadest eelkõige selle tõttu, et need ei ole veel täielikult välja arenenud. Lastel, kes on 6-kuused, on jalg suuremas osas veel kõhreline. Viimased luud hakkavad luustuma alles siis, kui laps on umbes 3-aastane. Umbes 18. eluaastaks on kõik luud luustunud. Kõikidel lastel on madalad võlvid. Jalavõlvid hakkavad kujunema umbes 3. eluaastast kasvuea lõpuni.

Kui laps hakkab kõndima, võiks jalatseid kanda vaid siis, kui jalgu on vaja kaitsta (nt külma, teravate kivide ja muu pinnase eest). Võimalikult palju peaks lapsel laskma olla paljajalu, et tema lihased saaksid tugevamaks muutuda.

Lapse esimesed jalanõud võiksid olla näiteks Bobux Xplorer paljajalujalatsid, kui need sobivad lapse jala mõõtudega.
Lapse esimesteks jalatsiteks sobivad ideaalselt pildilolevad Bobux Xplorer barefoot jalanõud

Esimesed sammud

Vahel kõnnivad lapsed varbad sissepoole või väljapoole. Enamustel juhtudel on see normaalne ja lapsed kasvavad sellest välja umbes 2. eluaastaks. Alla 3-aastased lapsed kõnnivad vahel kikivarvukil ja see on üks tüüpiline arengufaas. Kui laps jätkab sellist kõndi peale 3-aastaseks saamist, tuleks pöörduda spetsialisti poole. Esimesi samme tegev laps toetub sageli jalalaba sisekülgedele ja tundub nagu tal poleks üldse tallavõlve. Nagu eelnevalt mainitud, on see normaalne, sest tallavõlvid hakkavad kujunema umbes 3. eluaastast.  Alustava kõndija kõnnak on taaruv, jalad on harkis ja pöiad suunatud väljapoole. Sedasi on kõige parem hoida tasakaalu. Kui laps on juba osavam kõndija, pöörduvad ka jalalabad sissepoole.

Jalgade areng

Kui laps sünnib, on ta jalad pontsakad talla all paikneva rasvpadjakese tõttu. See on täiesti normaalne.

Kasvades muutub ka lapse põlveliigeste telg. Sündides on lapsel o-jalad (rangjalgsus). See on tingitud tema üsasisesest kokkusurutud asendist. Kasvades muutuvad jalad sirgemaks. Umbes 1,5-2 aastastel lastel on jalgade telg peaaegu sirge. 
O-jalgsust saab hinnata mõõtes põlvedevahelist kaugust, kui laps seisab jalad koos. Kui tulemus on võrdne või väiksem kui 5 cm pole muretsemiseks põhjust.

Alates teisest eluaastast tekib füsioloogiline x-jalgsus. Põlved hakkavad taas sirgemaks muutuma 4.-5. eluaasta kandis ning saavad oma lõpliku kuju 7.-8. eluaastaks. Ülekaalulistel lastel võib x-jalgsus püsida tavalisest kauem.
X-jalgsust saab hinnata mõõtes pahkluude vahelist kaugust, kui laps seisab põlved koos. Kui tulemus on võrdne või väiksem kui 5 cm, on tõenäoliselt tegemist füsioloogilise seisundiga ja muretseda pole tarvis.

Põlveliigese telje muutumise protsess on täiesti loomulik, kuid tasuks jälgida, et see oleks sümmeetriline, ei esineks lonkamist ega valu. Ohumärgiks peetakse, kui teatud vanuseks ei ole tekkinud füsioloogilist kuju muutust. Nt o-jalgsus püsib veel peale 3. eluaastat ja x-jagsus peale 8. eluaastat.

Lapse esimesed jalanõud

Kui laps veel iseseisvalt ei kõnni, ei ole tal jalatseid vaja. Mitteaktiivsel lapsel ei hoia nö päris jalanõud jalgu soojas. Lapsel, kes veel iseseisvalt ei kõnni, on kõige otstarbekam kasutada kapukaid või susse. Nendega on mugav liikuda ning need hoiavad ka jalgu soojas. Lapse esimesi jalanõusid hakka valima, kui laps juba julgemalt kõnnib. Beebi pontsakad jalad muutuvad mõõtmetes, kui ta alustab aktiivset liikumist. Seega liiga vara ostetud jalatsid ei pruugi aktiivsele lapsele enam sobida.

Väikestel lastel kasvavad jalad väga kiiresti. Kuni 3-aastastel lastel võiks jalgu mõõta lausa iga 1-3 kuu tagant, et veenduda olemasolevate jalatsite suuruse sobivuses. Juhendi jala mõõtmiseks leiad siit.

Kuna lapse jalad on veel täielikult välja arenemata, on eriti oluline valida jalatsid, milles jalad kuidagi ebanormaalse surve all ei deformeeruks. Liiga väikeste ja kitsaste jalatsite tõttu võivad tulevikus tekkida erinevad probleemid.
Lapse esimesed jalanõud ei tohiks segada jalalaba normaalset arengut. Need peaksid:

  • jälgima jala loomulikku kuju ega tohiks suruda varbaid kokku,
  • jätma pikima varba ja jalatsi vahele umbes 8-10 mm vaba ruumi;
  • olema kindlalt jala külge kinnitatavad;
  • arvestama lisaks pikkusele ka lapse jala laiuse ja kõrgusega;
  • olema võimalikult kerged, et tal oleks nendega lihtne liikuda;
  • olema pehmed ja painduvad, et need ei piiraks tema toimetusi ega varvase, jalgade liikuvust;
  • olema ilma kontsata/kannakõrgenduseta, võlvitoestuseta, imiteerima paljajalu olemist. Vaid sedasi saavad jalalihased loomulikul teel tugevamaks;
  • võimaldama vabalt liikuda ka hüppeliigesel. Seega kannaosa ei tohi olla tugevdatud ega jalats ortopeediline.

Barefoot jalanõud vastavad kõikidele nendele kriteeriumitele ja on lastele (ja ka sulle) parimaks valikuks.
Valiku esimesteks sammudeks sobivaid kergeid, pehmeid ja painduvaid jalasõbralikke pajajalujalatseid leiad siit.

Kasutatud materjal:

https://www.podiatry.org.au/foot-health-resources/kids/childrens-feet218

https://mvperearstid.ee/mida-peaks-teadma-lapse-jalgadest/

https://www.footankle.com/children-feet/shoes-child/

https://www.healthdirect.gov.au/childrens-feet

https://mvperearstid.ee/mida-peaks-teadma-lapse-jalgadest/

Tartu Ülikooli Kliinikum. O- JA X-JALAD. Koostajad: lastekliiniku füsioterapeudid Karmen Viigand ja Ülle Utsal 2012